Selleks, et mu artikkel oleks usutav panen kohe alguses esmaallikad. VSH’st on piisavalt palju kirjutatud inglise ja saksa keeles, nii et piirdun kõige olulisemaga.
Kasutatud allikad:
1. https://aristabeeresearch.org/varroa-resistance/
2. http://www.glenn-apiaries.com/vsh.html
3. https://aristabeeresearch.org/category/blog-news/blog/arista-bee-research/
Varroa suhtes vastupanuvõime
On saanud selgeks, et mesilasel võib Varroaga nakatumise vähendamiseks (valiku teel) välja kujuneda mitmeid omadusi. Seda on näidanud hooldamata mesilaspered looduses ja spetsiaalsetes aretusprogrammides (nt Varroa Sensitive Hygiene (VSH) mesilased USDA-Baton Rouge’ist). Omadusi saab liigitada haudmega seotud omadusteks/käitumisteks ja nendeks mis on seotud mesilastel asuva varroa-lesta perioodiga.
Haudmega seotud omadused – VSH
Nakatunud haudme eemaldamine Varroa Sensitive Hygiene (VSH) on väga tõhus meetod, mida kasutavad Aasia mesilased.
Alloleval joonisel on vasakul küljel kujutatud Varroa “tavalist” paljunemist: mesilasema muneb muna. Munast areneb vagel, keda toidavad amm-mesilased. Kui vatne on peaaegu täis kasvanud, siseneb kannu enne kaanetamist täiskasvanud varroalest. Varsti pärast seda kaanetatakse haudmekann. Varroa saab nüüd oma paljunemist alustada sellega, et muneb esmalt viljastamata muna, millest areneb isas-lest ja seejärel mitu viljastatud muna, millest arenevad emased varroalestad. Nö ‘lestaema’ e. lest-asustaja teeb mesilase nukule hemolümfi imemiseks augu. Sama auku kasutavad tema järglased toitumiskohana. Vastsündinud emased varroalestad paarituvad isase varroalestaga (suguluspaarumine) ja lahkuvad haudmekannust koos koorunud mesilasega.
Illustratsiooni paremal pool on näidatud, mis juhtub juhul kui mesilased on pärinud VSH-geneetikat. Emane varroalest siseneb siiski kannu ja alustab paljunemist. Mõned töömesilased võivad aga tuvastada, et varroa on kaanetatud haudmes (võib-olla lõhnab kahjustatud nukk, paljunev varroa või järglased – see pole veel selge). See töömesilane avab areneva nukuga haudmekannu. Kui kann on avatud, eemaldavad teised töömesilased nukud koos lestaga. Lest ei ole saanud jätta järglasi. Osa neist varroalestadest võib proovida uuesti haudmekannus siseneda, kuid nende eluiga on piiratud.
On nähtud, et see VSH-tunnus on väga tõhus. Kui mitte-VSH-mesilasperest pärit nakatunud haue antakse VSH-mesilasperesse, siis VSH-mesilased avastavad ja eemaldavad suurem osa Varroalestadest (>90%). Kui suhteliselt kõrge lestade arvuga mitte-VSH-mesilaspere mesilasema asendatakse VSH-mesilasemaga, hakkab lestade arv vähenema kui mesilasperes on piisavalt palju uue mesilasema mesilasi. Arvestades neid häid tulemusi ja võimalust selle omaduse jaoks selekteerida (vt hiljem), kasutatakse seda omadust aretusprogrammides.
Mõned meetodid, mis on seotud Varroa suhtes vastupanuvõimega:
– Varroa Suhtes Hügieen (Varroa Sensitive Hygiene (VSH)): selle meetodi puhul, tugevasti varroalestaga nakatunud mesilaspere haue pärast varroa arvu loendamist 200 haudmekannus, viiakse testitavasse mesilasperesse. Nädala pärast loendatakse uuesti Varroa arv 200 uuest haudmekannust, mille järel saab määrata vähenemise protsenti. See on hästi kirjeldatud meetod, mida saab kasutada instituudis või kogenud aretusrühmas. Selle meetodi eeliseks on, et see annab väga usaldusväärseid, tugevaid, otseselt seotud andmeid VSH tunnuse kohta. Puuduseks, et on vaja hauet tugevalt nakatunud Varroaga mesilasperest, eelistatavalt aasta alguses ja suurtes kogustes. See on väga töömahukas ja nii mõnigi mesinik ei soovi sellist “Varroa kolded” oma mesilaste lähedusse. Seda meetodit arendab edasi sihtasutus Arista Bee Research, et võimaldada seda laialdaselt kasutada (suure hulga mesilasemade/perede valik) ja ideaaljuhul ilma tugevalt nakatunud mesilasperede vajaduseta – Varroa nakatumise mõõtmismeetodite (VIMM) projektis.
– Paljuneva ja mitte-paljuneva Varroalesta protsendi määramine: kui testitavas mesilasperes on varroalestade tase mõistlikul tasemel (näiteks hooaja lõpus), saab kasutada mesilaspere enda hauet paljuneva ja mitte-paljuneva varroalestade suhe määramiseks. Paljunevatel/viljakatel Varroalestadel on haudmekannudes järglased (pojad ja tütred), samas kui mitte-paljunevatel/viljatutel Varroalestadel emas-järglasi ei ole. Kuna VSH-mesilased eemaldavad ainult viljakate Varroalestadega hauet, on VSH-mesilasperes suhteliselt palju viljatuid lestasid. Seda meetodit saab kasutada Varroa suhtes väljakujunenud vastupanuvõimega aretusmaterjali testimiseks. Suuremahulise selektsiooni jaoks võib see olla vähem sobiv, kuna valikuotsuseid soovitakse teha hooaja alguses (kui varroalestasid esineb töölishaudmes suhteliselt vähe) ja igal juhul peab Varroalestade olemasolu olema suur selleks, et omada usaldusväärset tulemust.
– Nõel-test: väike osa haudmest kahjustatakse tahtlikult väikese nõelaga (või külmutatakse vedela lämmastikuga). Aeg ja intensiivsus, mille jooksul mesilased kahjustatud haudmekannudest puhastavad, näitavad nende hukkutud haudme puhastamise võimet. VSH-käitumisega mesilased saavutavad ka pin-testis kõrgeid tulemusi. Vastupidi, hea pin-testi tulemus ei ennusta otseselt head VSH-skoori. Seda võib seletada asjaoluga, et VSH käitumine sõltub nii Varroalesta tuvastamisest haudmes kui ka haudme puhastamise järel käitumisest. Seega võib hügieeni-test olla Varroa suhtes vastupidavuse programmi toetav mõõtmise test.
– „Bond – lase elada ja lase surra” meetod: lõpetage kogu tõrje või vähendage, säilivad need mesilaspered, mis ellu jäävad või kus on kõige vähem Varroa nakatumist. Seda meetodit saab kasutada juhul, kui eelvalik on juba tehtud ja ollakse veendunud, et Varroa suhtes on juba olemas vastupidavus. See on ülim test kuna näitab mis juhtub kui ravi ei tehta või tehakse vähe – põhimõtteliselt on see lõplik test, kas eesmärk on saavutatud või mitte. Testi eeliseks on see, et mesilasperedes on suure tõenäosusega suhteliselt kõrge Varroalestade tase (vähemalt alguses). Seega testitakse mesilaspere tugeva valikusurve all ja nad saavad näidata, mida nad väärt on. See võib olla ka meetodi puuduseks, kuna mõõduka varroa resistentsuse tasemega (seega huvitava geneetilise materjaliga) ja muude heade omadustega (rahulikkus, meekogumisvõime jne) mesilaspered ei pruugi lõppu jõuda ning lähevad edasiseks selektsioonist ja aretamisest kaduma.
Kuidas VSH mesilased aretati?
Dr. Harbo ja dr. Harris on metoodiliselt töötanud mesilaste väljavalimisega Varroa vastupidavuse suhtes alates 1995. aastast. Kõigepealt tuli neil välja töötada meetodid mesilaste ja lestade populatsiooni mõõtmiseks ning vastupidavusega seotud omaduste mõõtmiseks. Seejärel tuvastasid nad spetsiifilised tunnused, mis on seotud Varroa-lesta populatsioonide kasvuga. Neid tunnuseid analüüsiti statistiliselt, et määrata nende päritavuse koefitsient. Lestade paljunemise pärssimise tunnus SMR, mida nüüd nimetatakse VSH-ks, osutus kõige lootustandvamaks, mistõttu nad alustasid selektiivset aretusprogrammi.
Kust VSH-mesilased tulid?
VSH mesilased valiti algselt Louisiana ja Michigani erinevatest kodumaistest mesilaste mesilasperedest, mis näitasid teatud määral lesta suhtes vastupidavust. Nad kõik on Ameerika mesilased. (Praegu mingi osa aretatavast tõumaterjalist Euroopas on sõltumatu Ameerika tõumaterjalist.)
Mis on nende mesilaste puhul erilist?
Dr. Spivaki ja Dr. Harbo hiljutised uuringud on näidanud, et VSH tunnust võib kõige paremini kirjeldada kui “varroa tundlikku hügieeni käitumine”. VSH mesilased eemaldavad paljuneva lestaga nukud. Lestade paljunemine põhjustab nende eemaldamise mesilaste poolt. Ainsad haudmekannudes jäänud lestad ei ole paljunemisvõimelised või on steriilsed. Seega on tõendeid selle kohta, et VSH tunnusega mesilased eemaldavad haudmekannudest selektiivselt paljunemisvõimelised lestad.
Mis on VSH projekt?
USDA ARS VSH projekti eesmärk on levitada lesta suhtes vastupanuvõime tunnust mesilasemade kasvatajatele üle kogu riigi. Eesmärk on ristata need mesilased mesiniku enda hästi kohanenud aretusmaterjaliga, säilitades nii Ameerika mesilaste geneetilist mitmekesisust ja levitada olulist omadust. Mesinike mesilatesse jagades saab teha täiendavaid valikuid ja täiustada mee tootmist, muid haiguskindluse mehhanisme ja muid tunnuseid.
Euroopas alustati VSH-aretusprogrammiga 2013 aastal sellega, et sisse toodi VSH-mesilasperede leseseemet ning seemendati mõningad Buckfasti mesilasemad ja hinnati VSH-%. Väljavõtte — Buckfast VSH – Single Drone Project – 2014 Results
Valitseb laialdane üksmeel, et jätkusuutliku ja terve meemesilaste populatsiooni tagamiseks on vaja pikemaajalist lahendust. On näidatud, et looduslik lahendus on võimalik: tõrjumata mesilastel areneb troopilises isoleeritud keskkonnas teatud tasemel varroa resistentsus. Tugev valikusurve (tõrje puudumine, seega palju Varroat) on ühendatud mesilastele ilma talveta soodsa kliimaga. See tagab teatud mesilasperede ellujäämise protsendi, vähemalt piisavalt kaua, et tagada järglaste (sülemlemine ja/või iduperede tegemine) teke. Need mesilaspered on tõenäoliselt pärinud ühe või mitu tunnust, mis aitavad neil Varroa nakatumist kontrolli all hoida.
Samuti uuringutes leiti soodsate omadustega mesilaspered, mis võivad hoida varroalestade arvu tarus alla kahjuliku taseme. Seni parimad tulemused on saavutanud Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA) Baton Rouge’is Louisianas (USA), valides meemesilased, kellel on Varroa Sensitive Hygiene (VSH) käitumine: need mesilased suudavad tuvastada (paljunevad) Varroa haudmes. Kuna need VSH-mesilased eemaldavad nakatunud haudme, ei teki Varroa järglasi. Selle mehhanismi tõhusust näitavad ka erinevad mesilased, Aasia-mesilane (Apis cerana), mis on täielikult varroa suhtes vastupidav.
USDA on suutnud luua mesilasperede uurimispopulatsiooni, millel on kõrge VSH-käitumise tase ja mille lestade nakatumise tase on ravimata väga madal. Seda uurimis populatsiooni kasutatakse selektsioonitehnikate edasiarendamiseks, näiteks geneetiliste markerite väljatöötamiseks.
Väljakujunenud USDA-VSH mesilasperedel geneetiline baas on väga kitsas, kuna valik on piirdunud ainult VSH-tunnusega ja selle tunnuse struktuurseks integreerimiseks meemesilaste populatsiooni laiemasse baasi ei ole veel ressursse (2014 aasta hetkega). (Pühendunud VSH valik ja muude omaduste hindamise ja valimise eiramine viib selleni et mesilaspere on peagi lestavaba, kuid mesindamiseks ei kõlba (agressiivsed, sülemlejad, mett ka vähem jne). Seepärast on väga oluline hinnata ja valida muid omadusi.)
Taust
Selles projektis kasutati kahe erineva päritoluga mesilasi.
Positiivse kontrolli ja võimaliku tulevase VSH allikana kasutati kaks korda järjest USDA-VSH seemendatud liini. Pärast kahe kordset seemendust peaks sellel liinil olema keskmiselt 75% USDA-VSH-t (25% Buckfasti, mida kasutati alusena). Sellest (USDA-VSH) taustast testiti 24 mesilaspere.
Teise rühma, selle projekti peamise sihtmärgi taustaks olid sugupuu põhised Buckfasti liinid. Selle Euroopa Liidu tausta põhjal testiti 93 mesilasperet.
Test-mesilasperede loomine
Test-mesilasperede loodi kas juba tugevalt Varroaga nakatunud mesilastega (sügisest lestatõrjeta) või lisati pärast mesilasperede loomist lestasid. Enamik USDA taustaga mesilased said täiendavaid lestasid, võttes osa nende lahtist hauet ning viidi tugevalt nakatunud mesilasperre üheks nädalaks, enne kui toodi tagasi test-mesilasperedesse. EL-i taustaga mesilaspered olid kas juba algusest peale tugevalt nakatunud või said lisa lestasid, korjates lestad nakatunud mesilasperedest tuhksuhkruga. Pärast sõelumist pandi umbes 100 lesta veega niisutatud paberrätikule, et eemaldada lestadelt järelejäänud tuhksuhkur. See paberkäterätik koos lestadega pandi test-mesilasperedesse, misjärel hakkasid mesilased toituma paberis vees lahustunud suhkrust. Lestad hüppavad kiiresti toitvatele mesilastele peale, enamik neist 10-15 minuti jooksul.
Test-mesilaspered hoiti väikestes tarudes (enamik neist “Mini-plus”; 4 Mini+ raami võrdub Dadant-standartraamile), et mesilasemadel ei saaks seemnepaun liiga kiiresti tühjaks kuna need mesilasemad said ainult umbes 10% kogusest seemnest, mida saaks mitme lesega paaritatud mesilasema. (Mini+ paarumistarus tekib nö mesilaspere harmoonia, mida ei teki väikse-mõõdulistel paarumistarudes.)
Ühe lesega seemendamine (SDI)
Single Drone Insemination (SDI) on võti VSH tunnuse (või mis tahes muu tunnuse) kiireks suurendamiseks mesilaste populatsioonis. Kuna mesilasemasid seemendatakse vaid ühe lesega – tavapärase kümnekonna asemel – on tagatud, et kõigil töömesilastel on sama ema ja sama isa. See vähendab tugevalt töömesilaste geneetilise tausta varieeruvust, kuna ainult mesilasema kõrvalekalded võivad pärineda kahest kromosoomikomplektist (emamesilased on diploidsed, 32 kromosoomi). Lese poolelt (kes on haploidne, 16 kromosoomi) saab töömesilane pärida ainult sama geenide komplekti. Selle tulemuseks on see, et ühest mesilasperest pärit töömesilased (kes on õed) on keskmiselt 75% geneetiliselt identsed, kuna kõik mesilased pärivad oma isalt samad geenid ja ainult nende emalt päritud geenid erinevad ja see erinevus on keskmiselt 50%. See loob väga ühtlase mesilaspere, kus töömesilased väljendavad väga sarnast käitumist.
Tavalises mesilasperes, kus mesilasema on seemendatud mitme lesega, võivad õed jagada vaid 25% samu geene (kui isad/lesed ei ole sugulased) [mesilaste omavaheline geneetiline identsus vaid 25%]. Selline erinevate töömesilaste segu võib olla tootmisperedes kasulik, kuna sel juhul on mitme käitumismustriga mesilased, mis võib olla kasulik erinevates olukordades (kohanemisvõimelisem mesilaspere). See muudab aga konkreetse käitumise valiku palju keerulisemaks. SDI-meetod tagab, et VSH omadust saab mõõta, kuna erineva geneetilise-taustaga mesilasi ei ole palju. SDI mesilaspered näitab selgemalt madalat, mõõdukat või kõrget VSH taset. SDI-meetod hõlbustab edasist aretamist, kuna test-mesilasperede tütar-mesilasemadel on sama geneetiline taust nagu töömesilastel kes käitusid soovitavalt Varroalestade eemaldamisel. Kui VSH tunnus on saavutatud 100% tasemel, kasutatakse tavalist mitme-lesega paaritumist (MDI) normaalsete põhiperede saamiseks.
VSH-test
Kui test-mesilaspere koosneb SDI-mesilasema töömesilastest ja Varroa nakatumine on piisavalt kõrge (see on umbes 2 kuud pärast mesilaspere loomist = 6 nädalat peale munemist), kontrollitakse haudme suurust ja lestapopulatsiooni paljunemis seisundit. Kui mesilastel on VSH tunnus, suudavad nad tuvastada ja eemaldada need lestad kes paljunevad, jätavad vähemalt ühe tütre. Kuid mittepaljunevat varroalesta mesilased tuvastada ei suuda isegi VSH tunnuse olemasolul, nii et need jäävad haudmesse.
Paljunevad lestad avastavad mesilased esimese nädala jooksul pärast haudme kaanetamist. Selles staadiumis on mesilasnukk veel valgete või roosade silmadega. Seega kasutatakse lestade olemasolu ja paljunemise seisundi uurimiseks ainult vanemat hauet, lilla-must silm, 7–12 päeva pärast kaanetamist.
Selles projektis mõõdeti paljunevaid lesti, määratletud kui asutajalestad, kellel on vähemalt 1 tütar ja mitte paljunevate lestade: surnud, ainult munad või isaslestaga kannude hulka ja määrasime nende Mitte Paljunevate lestadest protsendi (NR%) [MP% = (MP / P + MP) x 100]. USDA on näidanud, et mõõdetud % NR ennustab VSH taset. Selle mõõtmiseks kasutatakse ainult nakatunud kanne, milles on üks lesta asutaja kuna nakatunud kannud mitmega asutajalestaga, mis võivad sisaldada nii paljunevaid kui ka mittepaljunevaid lestasid on väga raske hinnata.
Tööhüpoteesina (töötanud USDA) eeldatakse, et VSH käitumist reguleerivad vähemalt kaks erinevat geeni. Seega maksimaalselt 4 alleeli igas töömesilases. Kaasatud võib olla rohkem geene kuid need võivad esineda enamikel mesilastel ja omada väiksemat mõju osakaalu, seepärast vähem olulised arvestamisel. See tööhüpotees põhineb tähelepanekul, et kõrge VSH materjali ristumine madala või heterosügootse VSH materjaliga annab madala, keskmise ja suure hulga mittepaljunevaid lestasid, mis on korrelatsioonis lestade kõrge, keskmise ja madala tasemega.
Seega on suhteliselt suur hulk mitte paljunevaid lestasid tugevaks näitajaks VSH kõrge taseme kohta. Mesilased on eemaldanud palju paljunevaid lestasid, mittepaljunevad lestad aga jäävad haudmesse. Väga madala lestasusega mesilaspered ja peaaegu kõik lestad on mitte paljunevad, peetakse 100% VSH-ks. 75% VSH puhul on NR protsent umbes 50%, 50% VSH puhul on mitte paljunevaid lestasid umbes 33%, samas kui NR protsendid 25% ja madalamad näitavad madalamat VSH taset 25% ja 0%.
Tulemused
Buckfasti tõumaterjal kaks korda seemendatud USDA-VSH lese-seemega (25% Buckfast / 75% USDA-VSH) osutus pooltel juhtudel keskmiseks kuni kõrgeks VSH% (50-100%). Euroopas aretatud Buckfast x Buckfast (SDI) puhul aga neljandik omas keskmist kuni kõrget VSH% (50-88%).
Järeldused
USDA-VSH geneetika toimib Euroopas ehk VSH ei ole kohaspetsiifiline. VSH-geneetikat leidub ka Euroopas aretatavatel mesilastel. Ristates (SDI!) omavahel silmapaistvaid mesilasi võib nende hulgast üles otsida mesilaspered VSH-käitumisega, ilma et ülejäänud omadused halvenesid.
Tuntud Euroopa VSH-aretajad
Kohe meelde tulevad Paul Jungels, Josef Koller, Stefan Luff jt. Peale varroalesta saabumist Euroopasse alustasid nemad vaatluste ja valikutega, tegid hügieentestid, lugesid kui palju lesta kukub loomulikult suve jooksul ja peale lestatõrjet, loputasid mesilasi lestasuse määramiseks, jälgisid mis lestasuse juures tekivad viirushaigusi, katsetasid Primorski ja Elgon mesilasi jne jne… Umbes 20 aastat aretustööd ei ole andnud mingeid stabiilseid tulumusi!!! Ainult 2013-2015 aastal alustatud VSH-testimine ja valik Arista Uurimisgruppi juhendamise all andis positiivselt stabiilseid tulemusi. Teen mõned väljavõtted aretajate aretusraamatutest, et illustreerida varem olnud juttu.
2022 aastal Paul Jungels kasutab leseliinina 8 hinnatud ja väljavalitud täielikult vastupidavat varroalesta suhtes lesepere. Lähtevanemad on seemendatud ühe lesega ehk on eelnevalt juba mitu põlvkonda testitud VSH suhtes. Kuna Paul Jungels too aasta seemendas kõik oma tol aastal paljundatavad tõuliinid ühe leseliiniga, siis kindlasti väga kehvad need mesilased ei võinud olla.
Või näiteks 2019 aastal paljundatud Paul Jungelsi tõuemade hulgast on tõumaterjal 100% VSH-ga.
Tagasihoidlik Josef Koller hoiab VSH–Varroa-Tolerant aretusmaterjaliga taset. Kord seemendades ühe lesega ja siis seemendada ühe leseperega ning ikka omada VSH >50% on oskus. Pööran tähelepanu 6 pallilise hindamisskaala puhul 4 on üle keskmist ja 6 on silmapaistev.
Stefan Luff ka üllatab! Näiteks 2021 aastal pooled paljundatavad ema- ja leseliinid on lestatõrjeta ja teine pool on vaid üks kord tõrjutud. Enamus paljundatavast materjalist omab VSHt ja/või kõrget hügieenilist käitumist.
Pööran tähelepanu kahele olulisele asjale:
Esiteks, Euroopas alustatud VSH aretus põhineb ca 15 aastate USDA kogemuste ja teadmiste põhjal. Ning mingi arvestatav kogus VSH tõumaterjalist kaudselt põlvneb USAst. Mingi osa on aga aretatud (loe: välja nokitud) Euroopas olemasolevast tõumaterjali varudest. Ehk see on mingis mõttes aretuse kitsas koht!
Teiseks, algatatud VSH-projektid on rahastatavad riiklikul ja/või muu tasemel. Kokku kutsutakse suurt arvu vabatahtlike. Näiteks all olevatel piltidel võib näha kui palju tegelikult vabatahtlike käis Paul Jungelsi juures VSH-testi tegema (loe: hauet nokkimas).
Või näiteks 2017 aastal Lõuna Saksamaal Bayerni Buckfasti mesinike seltsis VSH-Projekti raames tuli kohale 40 vabatahtlikku isegi Hollandist, Šveitsist ja Portugalist nokkima hauet mis oli nakatud varroalestaga. Määrati VSH-% 122 SDI-mesilasemal. Nendest 26 mesilasema omas kõrget VSHt (75-88%).
VSH — Eestis?
2020 aastast olen kokku puutunud Paul Jungelsi VSH-tõumaterjaliga. Täheldasin juba 2021 aastal, et peredel kukub lestatõrje ajal vähem lesta kui teistel mesilasperedel. Kasutan kindlasti VSH-tõumaterjal oma aretusprogrammis. VSH- ja osaliselt VSH-tõumaterjal täitsa kõlbab mesindamiseks! VSH-geneetika pärandub! Eestis juba on tehtud ühe lesega seemendamist VSH määramiseks. VSH on perspektiivne arengusuund, VSH- mesilased on tulevik! Plaanime järgmised aastad üha rohkem ja rohkem kasutada VSH-geneetikaga ema- ja leseliine meie aretusprogrammis!
Muidugi VSH-aretuses on palju AGAsid isegi rohkem kui tavamesinduses. Kõik AGAd tuleb arvesse võtta, sest on väga lihtne pettuda selles millest aru ei saa!
Müüdid ja tegelikus
- Varroalesta-kindel mesilane on tuhande aastane väljakutse.
See et, Aasia mesilastel haudmes on palju mitte paljunevaid varroalestasid või need lestad nö jätavad vähem järglasi ei ole kellegi jaoks saladus — see ongi, see sama VSH käitumine. Aga näiteks meemesilaste (Apis mellifera) mõned populatsioonid, nt Gotlandi saarel, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas jne. Need mis elavad juba aastaid ilma lestatõrjeta, nendel on tegelikult haudmes 33-65% mitte-paljunevaid lestasid, mis vastab 50-88% VSH-käitumisele. Selline VSH-% välja kujunes mitte 1000 aastaga vaid 5-10 aastaga. Tugeva lesta surve all mesilaste populatsioon nö hääbub, jäävad lestakindlamad sh mesilasperede tihedus pindala kohta väheneb (väiksem ristnakatumine oht), seejärel populatsioon taastub.
- VSH-mesilased mett ei too.
Toon samalaadse näite. Levinud müüt — tigedad mesilased toovad rohkem mett. Näide elust: tuleb naaber üle tee ja ütleb et, rahulikud mesilased tõid temal kaks korda vähem mett kui tigedad (20kg ja 40kg). Samas üle tee 20 meetri kaugusel ülirahulikult mesilasperelt saan 100 kg mett. Moraal: rahulikkus ja meekogumisvõimekus ei ole seotud.
VSH-käitumine ei ole seotud meekogumisvõimekusega. Kaks sõltumatut tunnust!
- Kui oleksid lestakindlad mesilased siis nad juba oleksid levitatud üle maailma mesinike poolt.
Selleks, et omada mesilasi kõrge VSH-%’ga peaks jälgima — ema- ja lesepoolt päranduks piisavalt VSH-geneetikat. Need kes tegelevad mesilasemade puhaspaaritamisega (seemendamine/puhaspaarutamine) saavad alalhoida VSH-geneetikat. Aga need, kes vabapaarutavad või tegelevad vabakasvatusega ei ole suutelised säilitama VSH-geneetikat. Tegelikult puhaspaaritamise puhul on vaja pädevust ja geneetika teadmisi ehk nö pimesi paljundamise puhul 1-2 põlvkonnaga kaobki VSH’a. Kuid VSH-mesilaste arv maailmas viimaste aastate jooksul aina kasvab. Usun, et selle sajandi lõpuks võidame Varroa-lesta!
Daniil Brant, 8.11.2023