Mesilasperede võrdsustamine ning väikeste ja nõrkade mesilasperede abistamine.

Mõnikord juhtub mesilas mesilaspere nõrgenemine, kas varroa-lesta, madala talvesööda kvaliteedi või muu stressiteguri tõttu. Kas see juhtub juba sügisel või hääbub mesilaspere kevadel, kuna mesilased on olnud talv läbi aktiivsed, vahet pole. Küsimus on selles kuidas parandada sellist olukorda, nö päästa seda mida annab. 

Teiselt poolt tõumesilas, kus hinnatakse tõuperesid, ületalvitunud noorte mesilasemadega mesilasperedele sh iduperedele on vaja tagada võrdseid tingimusi.

Varem pakutud meetodid nagu näiteks nõrgema perekese peale tõstmine suurele mesilasperele läbi emalahutusvõre ja ajalehe on suurmesilas töömahukas, tõumesilas ei võimalda sujuvalt ja võrdselt võrdsustada ning võib olla ka põhjuseks mesilaste haiguste levitamiseks nagu nt Vairimorfoos (vana nim. Nosemoos), AHM, jms. Kaanetatud haudme tõstmine maikuus ei taasta perekest põhipereni, arvestatavat kogust mett selline mesilaspere ei too ning tõumesila jaoks on liiga spekulatiivsed tulemused. Maikuuks võib jääda ilma mesilastest ja mesilasemast. Koondamine ja soojendamine aga võib olla ebapiisav perekese alal hoidmiseks. Tõumesilas jääb selline mesilaspere noore mesilasemaga alandatuks algusest peale, nö eelmise mesilasema mesilaste või mesiniku puuduliku lestatõrje tõttu väikseks, seega nö alla väärtustatuna. Samas hinnataval mesilasemal kõrge geneetiline potentsiaal jääb avaldumata. Tarude asukohtade vahetamine nt lamavtarude puhul on väga töömahukas või võib osutuda ebapiisavaks sekkumiseks. Kandi, siirupi söötmine ning muu kujul poputamine ei muuda olukorda paremaks. Valgurikas ja muu lisanditega kandi võib kiiresti ületäita (nõrgenenud) mesilaste soolestikud, mis viib roojamiseni. Siirup, eriti soe võib põhjustada mesilaste kadu, mesilaste välja lendamiste tõttu.

Otsides parimat meetodit leidsin vend Adamiga, Buckfasti kloostrist, pakutud mesilasperede ‘‘võrdsustamise’’-meetodi. Vend Adami õpetuse järgi, mis on lahti kirjutatud tema kolmes raamatus on seletatud, et kõige rohkem aega hooldamiseks nõuavad liiga tugevad ja liiga nõrgad mesilaspered, seega soovitab nii tava- kui ka tõumesilas mesilasperesid võrdsustada. Sellest meetodist üha rohkem ja rohkem kirjutatakse uuemates saksa, prantsuse ja inglise keelsetes mesindus õpikutes ning soovitatakse mesinikele.

Mina võrdsustan ehk toetan perekesi põhiperede mesilaste (‘‘massi’’) abil juba neljandat kevadet. Eelmiste kolme mesindus hooaegade põhjal näen, et see meetod on palju parem kui varem pakutud meetodid. Selle meetodiga saab olukorda mitte lihtsalt päästa aga ka taastada algupäraseni hetkeni. Seepärast arvan, et võiks tutvustada laiemale ringile milles seisneb see meetod.

Sobilikuks ajaks oleksid puhastuslennu päevad ja/või esimese õietolmu korjeajal. Aga põhimõtteliselt temperatuuri ja päikesega ei näe mõtted hädavajalikku sekkumist piirata. Näiteks, kui juba veebruaris enne puhastuslennu on leitud Schrödinger’i taru (peotäis-kaks mesilasi) siis võib ka nulli lähedaste temperatuuridega ETTEVAATLIKULT võtta tugevalt perelt äärmist või eelviimast söödaraami koos mesilastega. Kontrollides, et mesilasema raamil kaasas ei oleks ning asetada hädaliste juurde nii, et mesilased kokkupuutuksid. Peotäit mesilasi kandi pakk ei päästa ja selline pereke hukkub veebruaris järsu külmalaine tõttu. Mugava töö jaoks sobiks muidugi tuulevaikne ja päikesepaisteline ilm, nii et mesilased ei tarduks lennu ajal, maapinnal ega taru põhjas. Viimased aastad jääb puhastuslend märtsi I poolde. Üldjuhul sel ajal kaanetatud haue puudub, seega vajaduspõhise mesilaspere ‘‘lahtikiskumise’’ tõttu ei ole vaja muretseda, et midagi ära jahtub. Muidugi kümnete minutite viisi taru ei ole vaja lahti hoida…

Töö seisneb selles, et eelnevalt puhastatud põhjaga tarust, kus pere nõrgenes, võetakse kõik roojatud, söödast tühjad ja hallitanud kärjed. Mõningad haudmekannud (paarkümmend), kuid raamid on tugevasti roojatud ja/või täielikult söödast tühjad, siis isegi need raamid oleks mõistlik eemaldada, nö osaliselt pere saneerida. Jäetakse puhtad söödaraamid koos mesilastega ja/või lisatakse söödaraam(id). Nüüd tugevatest või keskmisest suurematest mesilasperedest võetakse järjest 1-2 raami kaetud mesilastega. Kontrollides, et kaasas ei oleks mesilasema ning lisatakse ja/või raputatakse (viimaseid mesilasi harjatakse TARUHARJAGA) koondatud perele tarru. Mesilasi lisatakse nii palju, et perekesest saaks mesila keskmine mesilaspere.

Mesilasema pärast ei pea muretsema, üle talvitunud mesilasema mesilased võõrast tarust ei puutu, seega perekese mesilasema pole vaja puuri paigutada või midagi muud teha. Mis järjekordselt viitab sellele, et erinevatel mesilasemadel ja mesilastel ei ole mingit individuaalset lõhna. Vend Adam kirjeldas kui mesilasema ja mesilaste psühho-emotsionaalseks seisundiks. Kuid tänapäeva teadmiste vaatevinklist on see tingitud lõhnainete (feromoonide) tõttu, mis muutuvad (sh kvantitatiivselt) vanuse ja olukorra tõttu, kuid kõikidel mesilasemadel on nad samad.

Kui jääda hiljaks nt aprilli siis kui mesilastel oli võimalus juba pikalt lennata, võrdsustamine võib osutuda ebaedukaks, sest enamus lisatavatest mesilastes naasevad tagasi oma algtarru. Siinkohal pööran tähelepanu et, mesilaspere toetatakse ainult teiste mesilasperede mesilastega mitte haudmega ehk võrdsustatakse mesilagrupi mesilaspered tegevuse (mesilaste massi) järgi enne või uuenemisperioodi algul. Seega selline sekkumine ei mõjuta noorte tõumesilasemadega tõuperede hindamist, vaid isegi tagab võrdseid tingimusi ja usaldusväärset hindamist.

Nüüd proovin piltidega illustreerida meetodit, kolme pere näitel.

Näide esimene:

Esimene mesilagrupp, 18st mesilasperest üks mesilaspere nii tugevalt nõrgenes. Septembris sai antud uus mesilasema, seega kehv talvitumine on eelmise mesilasema tõttu.  

Mesilaspere koondatud. Välja võetud leseraam on sööta täis. Tarru paigutatakse viimaseks teiselt poolt.

Nüüd võetakse tugevalt mesilasperelt (sööda-) raamid koos mesilastega, kontrollides mesilasema puudumist.

Nüüd on palju parem olukord:)

Teine ja kolmas näidis mesilaspere on ühes mesilagrupis. Mesila asub mahepiirkonnas ning mesilased peale mahetalirüpsi ja mahekaera ei ole midagi saanud, seepärast läks kogu mesila keskmiselt mitte nii tugevana talvituma kui tahaks, suvekorje ja augustikuise õietolmukorje puudumise tõttu ning naaber mesinik ei ole edukalt varroa-lesta tõrjunud ;]

Teine näide:

Perekese koondamine. Jälle, mesilasema on antud augusti lõpus, seega mesilasema talvitus mitte oma mesilastega. Kehv talvitumine ei ole uue noore mesilasema viga. 

Üks mesilasperedest, kus hakatakse mesilasi loovutama. 

Lõpptulemus. Pereke on tugevdatud mesila keskmise tegevuseni.

Kolmas näide:

Võib olla ka selline olukord. Ideaalne mesinik väldib sellist olukorda. Osav mesinik aga oskab parandada olukorda.

Mesilaspere koondatud. Roojatud ja pool tühjad raamid on välja võetud. Lisatud mesilasi juurde.

Peale seda tööd võiks mesinik mõelda, miks juhtus ebaedukas talvitumine. Kas lestatõrje oli piisav? Kas talvesööta oli piisavalt? Äkki suve teisel poolel olnud tatra-, kanarbiku- ja/või lehekorje osutus määravaks? Või tunned naabermesinikku, kes ei tee lestatõrjet? Või hoopis mingi teatud tõumaterjal keskmiselt kehvemini talvitub või hoopis krantsid läksid väikse perena talvituma. Talvitumise analüüsimisel peab arvestama, et vaadeldakse iga mesilagrupp omaette ning järeldused ei tohi interpoleerida teistele mesila gruppidesse.

Kui mesilaspere kehvasti talvitub juba teist talve asendatakse mesilasperes mesilasema uue vastu esimesel võimalusel. Enne uue ema andmist võiks piirata leskede kasvatamist sellistes peredes.

Tarupõhjade puhastamisel selgub ka mõni mesilaspere sööda puudujäägiga. Sama põhimõtte järgi võib välja võtta perest tühjema raami ning paigutada asemele söödaraam varudest või kõrval perel üleliigne söödaraam. Ühe-kahe söödaraami lisamine välistab mesiniku muretsemist ning igasugune kandi vajadus osutub ebavajalikuks mesilas.


Algul mulle ka tundus, et nii varakult mesilasperre sekkumine ei ole väga õige tegevus. Kuid nüüd näen, et see kompromiss on õigustatud. Oletan, et mõned mesinikud hakkavad niimoodi tegema, mõned aga jäävadki skeptilisele arvamusele. Loodan, et see postitus-artikkel jääb mesinikele kasulikuks, sest vaid MESINIK laseb märtsis, aprillis, mais ja isegi veebruaris MESILASPEREDELE HUKKUDA.

P.S. Vaatamata sellele, et sai näidatud pilte nõrkadest mesilasperedest siis kogu mesila üldseis on väga hea. Talvekadu vaid 1% ja 2,5% on nõrgenenud ning 1,5% emata, kahesaja mesilaspere kohta.

Daniil Brant, 6. märts 2024

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga