Eesti tõuaretuse loojaks võib nimetada Ernst Koppelit. Kuigi tema alustatud tööd ei ole jätkatud tegi tema oma aja kohta maailma tasemel tõuaretust, ristates erinevaid mesilasrasse saamaks uusi mesilastõuge!
Ernst Koppel kirjutas mesilaste aretuse vajalikkusest Eestis 85 aa. tagasi (Mesinik Nr.1 ja 4 1937), tähelepanu oli suunatud kombinatsioon aretusele. See on sama aretusmeetod mida viljeleti Buckfasti kloostris samal ajal ja hiljem. Aretuse eesmärgid ei ole muutnud selle ajaga. Kui varasemalt olid head meesaagid 10 kg mesilasperelt, siis praegusel ajal kutsemesinduses alla 50 kg mesilasperelt jääb mesinik nälga. Kõigele sellele lisaks on valitud-aretatud mesilased sülemlemisekained, leebed ning püsivad hästi raamidel. Eesti Mesilaste Aretajateühing (EMA) ongi selleks ellu kutsutud, et Eestis parandada suhtlust mesinike, emadekasvatajate ja aretajate vahel ning tekitada juurde aretajaid, kes tegeleksid juba meil oleva materjaliga. Valik on suunatud kohalikesse oludesse sobivama mesilase aretamisse, kes oleks haiguskindlam ning vajaks palju vähem hoolt ning tagaks suurema produktiivsuse. Eesmärk ei ole tegeleda ühe tõu-rassi edendamisega vaid tegeleda kombinatsioon aretusega.
Tulevikus võiks olla et, mesinikud eelistaks emad osta kohalikelt mesilasemade kasvatajatelt. Eestis kasvatatud mesilasemad on sama head kvaliteedilt kui sisse toodud emad. Probleeme tõuaretuses tekitab mesilasemade paarumine vabas õhus kohalike krants-mesilastega, selle vastu oleme kasutusele võtnud saarel paarumise ja kunstlikuseemenduse. Meetodite paranemisel- arenemisel oleme jõudnud tulemusteni kus seemendatud mesilasema pere on sama hea või parem kui vabalt paarunud mesilasemaga. Eesti mesilasemade kunstseemendajad on katsetanud ning kasutusele võtnud maailmas kõige uuemad tehnoloogiad ja meetodid seemendus kvaliteedi parandamiseks.
Väga palju sõltub mesinike endi suhtumisest Eesti mesinduse tulevikku. Praegu ostame sisse mesilasemad, pered ning lõpuks mee!
Mesilased kes korjavad suuremaid saake, need tolmeldavad rohkem!
